reede, 23. jaanuar 2015

Uurimusv&m&g&k


Uurimus Eestis pakutavate väetiste, multśide, geosünteetide, kattekangaste nende omaduste ja kasutamise kohta


1.Väetised

www.hasselforsgarden.se

Orgaanised väetised

Tähtsamad orgaanilised väetised on sõnnik, virts, kompost ja turvas. Turvast kasutatakse ka loomadele allapanuks ning veetakse seejärel koos sõnnikuga põllule. 
Orgaaniliste väetiste kasutamise peamiseks eesmärgiks on: mulla huumusvarude suurendamine, mulla mikrobioloogilise tegevuse parandamine, mulla rikastamine taimetoiteelementidega. Orgaanilise väetise (sõnnik, kompostimuld jms) regulaarsel kasutamisel paraneb mullastruktuur.
Erinevalt mineraalväetistest viiakse orgaaniliste väetistega mulda ka mikrorganisme, kes aitavad oma elutegevusega kaasa mulla parendamisele. Mikroorganismid muudavad toiteelemendid taimedele kättesadavaks
Orgaanilise väetisega rikastatud mullas mõjuvad ka lisaks antavad mineraalväetised paremini, ning neid ei uhuta nii kergesti mullast vihmaveega välja. Mullas tekib orgaanilise väetise lagunemisel süsihappegaas, mis on vajalik taimede kasvuks ning suurendab saagikust.(Kanasõnnik + mereadru) Biolani Loodusväetis on valmistatud kuivatatud ja granuleeritud kanasõnnikust. Sellesse on lisatud taimede mikrotoitainete omastamise tõhustamiseks adrujahu. Väetis sisaldab looduslikul kujul kõiki põhi- ja mikrotoitaineid, mida taimed vajavad. See tagab taimedele tugeva kasvu ja rikkaliku õitsemise pakkudes samal ajal toitu ka mikroorganismidele ja vihmaussidele. Väetis ei sisalda umbrohuseemneid ega haigusetekitajaid; seda võib turvaliselt kasutada ka toorelt söödavate köögi- ja juurviljade väetamiseks.

Mineraalväetised

Mineraalväetised koosnevad suures koguses taimedele vajalikest toitainetest. Mineraalväetisi saadakse maavaradest, aga neid toodetakse ka tööstuses. Lämmastikuühendeid sisaldavad väetisi nimetatakse lämmastikväetisteks(N). Neid vajab taim eriti kevadel, et kasvada kiiresti ja lopsakaks. Hilissuvel vajavad taimed rohkem kaaliumiühendeid (K) ja fosforiühendeid (P). Suurte saakide saamiseks kasutatakse orgaanilisi ja mineraalväetisi üheaegselt. Mineraalväetised jaotatakse liht- ja kompleksväetisteks. Viimased sisaldavad kahte või enamat taime põhitoiteelementi (N,P,K, C,O, H, Ca, Mg, S) või mikroelementi (B,Cu, Mo, Zn, Co,jt)



 Lihtväetistele tuleks eelistada kompleksväetisi, mis on efektiivsemad. Väetiste doseerimisel peab alati juhinduma pakendil olevast teabest, samuti taimede vajadustest. Võib juhtuda, et mingile konkreetsele taimele (nt maasikale) mõeldud väetis sobib tegelikult ka nt lillede väetamiseks. Mineraalväetiste mõju taimedele on kiirem võrrelses orgaaniliste väetistega. Mineraalväetiste kasutamisel tuleb arvestada nende mõjuga mullareaktsioonile.

Mineraalväetise valik kaubanduses on väga lai ja väetiseriiul  väga pikk. Sealt  leiab väetisi igale taimele, igaks perioodiks. Väetisi pakutake erineval kujul, erinevates kogustes. Leida võib vedelväetiseid, granuleeritud väetiseid, vees lahutuvaid väetiseid, väetisepulgad (põhiliselt kastutakse toataimede väetamisel) 
Tänapäeval on väetisetootjad läinud seda teed, et proovivad aiapidaja valikut teha lihtsamaks eriväetistega, mis arvestvad eeskätt mingi kindla taimerühma vajadusi. Eriväetistega püütaksegi viia mulda just nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik toiteelemente, mida mingi taimerühm vajab.  
Soovitatakse kasutada pikatoimelisi väetisi - väetisi, millest lämmastik vabaneb järk-järgult, olles taimedele omastatav pikema ja vältel. See väldib taimede mitmekordset väetamist kasvuajal, vee reostust, taimede põletust ning piirab pisutki lämmastiku liigtarbimist.
Oma aias olen kasutanud mineraalväetisetst aia üldväetist, muru väetan Muruväetis samblaeemaldajaga, ning sügisel kasutan tulbisibulate istutamisel Sibullillede istutusväetist.

Väetiseriiuleid meie  kauplustes vaadates võtab väikeajapidaja  silmad kirjuks. Riiulid on lõpmata pikad ja leida võib ilmselt iga taime jaoks erinevaks perioodiks  sobiva väetise.

Samas kõik saagiga mullast äraviidu vajab taastamist. Eesti tingimustes tuleks väetada igasuguseid muldi, olgu need siis suure või kesise toitainete sisaldusega.


Panen siia kirja milliseid  suuremaid väetiste tootjaid ja maaletoojaid mul õnnestus leida külastades  kauplusi  Hansaplant, Hortes, Bauhofi aiaosakond Juhani Puukool; K-Rauta aiaosakond:, ning otsides internetist, osa tootjaid/tarnijaid pakub väetisei oma e-poodides.
Kindlasti on väetiste maaletoojad veel, kes jäid siinkohal mainimata.

Balic Argo poolt pakutavad Kanakaka graanulid
Väetis sisaldab looduslikul kujul (graanulid 2-5 mm) kõiki põhi- ja mikrotoitaineid, mida taimed vajavad. Tagab taimedele tugeva kasvu ja rikkaliku õitsemise, suurendab saagikust. Parandab mullaviljakust ja elavdab mullaorganismide tööd.

Palju pakub orgaanilisi väetisi firma BIOLAN:
Biolani Loodusväetis  

Bolani Hobusesõnnikuväetis
Biolan Hobusesõnnikuväetis on kompostitud hobusesõnnikust valmistatud hügieenne maheväetis. Väetis on kuivatatud ja graanuliteks vormitud, mistõttu on seda hõlbus ja puhas käsitseda. Hobusesõnnikuväetis sisaldab kõiki taimede jaoks vajalikke põhi- ja mikroelemente nende looduslikul kujul. Väetise kasutamine suurendab mulla huumusesisaldust ja annab toitu ka pinnase kasulikele mikroorganismidele ja vihmaussidele. 
Biolani Loodusväetis Kartulile ja Juuriviljadele Väetisele on lisatud kartuli ja juurviljade kvaliteeti parandavat kaaliumi. Väetis on kuivatatud ja granuleeritud, seega on selle kasutamine mugav ja kerge. Loodusväetist Kartulile ja Juurviljadele võib panna otse istutusvakku.
  • Balic Agro AS http://www.balticagro.ee/index.dsp?area=73
  • Selteret OÜ http://www.selteret.ee/ 
  • Innotrade grupp OÜ kes toob maale SUBSTRAL kaubamärgiga väetiseid http://www.substral.ee/
  • BIOLAN http://www.biolan.fi/estonia/default.asp
  • OÜ Matogard kes toodab erinevaid taimemuldasid http://www.matogard.ee/
  • Kekkilä Group http://www.kekkila.ee/
  • AS Schetelig EV   COMPO  väetised  http://www.schetelig.ee/tootekataloog/Compo_vaetised
  • Holdig Invest  FLORAMIX, Agrecol, Arvi, DR Green väetisedOÜ http://www.hi.ee/
  • AS Oilseeds Trade http://www.oilseeds.ee/et/est/oilseeds-grupp
  • OÜ Biohaldjas -  orgaanilised väetised  http://www.biohaldjas.com/
  • Biolani Loodusväetis Peenramaale Orgaaniline väetis kõikidele avamaa taimedele
  • Baltic Agro pakub Monterra maheväetiseid 

2. Multśid 

http://www.inkodu.ee/index.php?est/1430/uudised/Mult%C5%A1-on-asendamatu-abimees-umbrohu-torjes


Multšimine ei ole mitte üksnes tõhus umbrohu tõrjumise ja taimede loodusliku väetamise viis, vaid ka maa harimise ja kompostimise aeglasem moodu­s. Mul­lapinnale laotatud multšikihis toimuvad põhimõtteliselt samad bioloogilised ja keemilised protsessid, mis metsakõdus. Erinevalt looduslikest protsessidest tuleb multšikihi puhul arvestada lähtematerjali iseärasustega. 

Multšiks nimetatakse istutusaladele pandavat 2-7cm paksust materjali kihti, et ei oleks vaba musta mullapinda, kus umbrohu seeme langeb ja seal kasvamaks saaks hakata.Lisaks umbrohu levimise tõkestamisele on multšikiht ka hea niiskusehoidja ja silmale ilusam vaadelda, kui tegemist on nn. dekoratiivmultśiga taimede all. Multšid jagunevad kaheks:
·         lagunevad ( aja pikku muutuvad ise mullaks) Lagunevaid tuleks siis 2-4aasta järel uus kiht taas peale panna
·         mittelagunevad. Nende vahelt tuleks aga lehed ja muu praht iga-aastaselt välja puhastada (harjaga pühkides, imuriga imedes või puhuriga puhudes).

Lagunevad multśid on:

Männikoor Pannakse 5cm kihina, on purustatud kujul (peenem ja kallim) ja purustamata (jämedamad tükid sees ja odavam). Kiviktaimla taimedele mitte eriti sobiv.
Sõnnik  5-7cm, kõige sobilikum on hobuse oma, väljas 2-3 aastat lagunenud kujul ka veise oma. Väga hea väetis taimedele, mis sobib eelkõige lehtpõõsastele ja püsililledele. Iga 3-4 aasta järel tuleks kihti uuendada.
Puulehed 5-7cm, sobilikud on kõikide puude lehed, mõned lihtsalt lagunevad aeglasemalt (tamm ja kastan). Iga aasta saab sügisel lehti juurde, mis tagab multšikihi uuenduse.
Niidus e. niidetud muruhein 5cm, niitmise käigus saate kogujasse niidust millega saaks katta 1-2 m2 pinda. Muruniidust kasutada ainult siis, kui muru on umbrohuvaba, vastasel juhul panete peenrasse umbrohuseemneid ja –tükke, mis võivad seal kasvama hakata.
Adru 5cm, juba vanadel aegadel kasutasid mere äärsed elanikud oma mulla väetamiseks seda mere poolt kaldale uhutud materjali
Põhk 4-5cm, esmaselt üsna kollakas materjal muutub ajapikku pruunimaks. Peale teravilja koristamist väga kättesaadav materjal, sobilik purustatud kujul.
Turvas 5cm, on kerge materjal, mis tuulega pannes ära võib lennata. Kui turvas on niiskem, on temaga toimetada mugavam. Hiljem oleks vajalik lupjamine, et vältida peenarde happelisemaks muutumist.
Saepuru 5cm, samuti kerge ja tuulega peenardele laialilaotamist teha ei saa. Algne värvus on kollakas-oranž (natuke ehmatav), mis aja muutudes pruunimaks muutub. Kuna saepuru tõmbab mullast lämmastikku lagunedes, siis vajab see istutusala lämmastiku juurdelisamist (eriti lehtpõõsaste ja püsikute alades, okaspuudele ei ole lämmastiku lisamine vajalik)

Mittelagunevatest multśidest võib nimetada:

Liiv  laotada 5-7cm paksuse kihina. Värvuselt on kollakamat ja valget. Kõikidele taimedele sobilik.
Paekivi killustik 5cm, värvuselt hallikas-valge. Saadav erinevate suurustega, peenest kiviklibust kuni suurte kivitükkidena välja. Sobilik rohkem kiviktaima aladele. Taimed, kes ei talu lupja, see materjal ei sobi.
Graniit killustik 5cm, erinevate värvustega ( kirju on Eesti karjääridest ja odavam, punakas, sinakas, mustjas on pärit Soomest ja kallim). Läbimõõduga 0,5mm-32mm.
Dekoratiivkivid ja killustikud 5cm, väga erinevate värvuste ja suurustega, silmale kena vaadata. Mänguline ja moodne, kuid paraku üsna kalli hinnaklassiga.
Teokarbid 2-3cm, mere äärest korjatuna on üsna ajakulukas ja katta sellega saate väikeseid alasid, kuid väljanägemiselt on vägagi kaunis. Suuremate koguste hankimisel tuleb olla ettevaatlik, kuna teid võidakse süüdistada riigi vara riisumises ( sama kehtib ka merekivide korjamise kohta).
Kergkruus 3-5cm, kallakuga alale ei sobi, kuna see materjal on ülikerge, siis hoovihma ajal tõstab ta selle ülesse ja viib ojadena oma kohalt minema ( näiteks naabri aia muru sisse)

Pilliroog (aeglaselt lagunev) 5cm, mere või järve äärest korjatud pilliroog tuleks enne istutusaladele laotamist oksapurustajast läbi ajada. Lihtsam on seda materjali koguda talvel, jää pealt niites.


Oma kogemuses olen kasutanud hekialuste multsimiseks ka männikäbisid (aeglaselt lagunev), ses koduaias on neid palju ja tasuta ! käes.

Multšimine säästab ka tööaega. Aias kulub vähem väetisi ja kastmisvett. Orgaaniliste jäätmete kasutamine multšina vähendab tunduvalt majapidamises tekkiva prahi kogust, kahandades seega prügivdokulutusi. Seega on multšimine soodus nii aiapidaja tervisele kui ka rahakotile.


3. Geosünteedid

http://www.viacon.ee/


Geosünteete kasutatakse nii teetöödes, kui ka aia maastikukujunduses

Geosünteedid jagatakse:
• geotekstiilid, -  eraldusfunktsioon, millega takistatakse kahte erinevat pinnast omavahe segunemast
• geovõrgud  - kasutatakse peamiselt teedeehituses (maanteed, raudteed), ülesandeks on peamiselt ümbritseva pinnase või kivimaterjali armeerimine.,
• geomembraanid, - praktiliselt vedelikke mitteläbilaskev materjal  - kaasaegne ja efektiivne moodus reostuse vältimiseks ja/või peatamiseks (prügilad, bensiinijaamade ehitus jt)
• geosünteetilised savivahekihid  - õhukesed geokomposiitmaterjalid, mis sisaldavad loodulikku naatriumbetoniitsavi pulbrit ja ühte või enamat kihti geosünteeti.
geokomposiidid - materjal, kus ühtseks materjaliks on kokkuliidetud geovõrk ja tekstiil

Geosünteetide kasutusalad on väga mitmekesised, peamised neist:

– pinnase tugevdamine;
pinnase veejuhtivuse vähendamine;
pinnase veejuhtivuse suurendamine;
pinnasekihtide eraldamine;
nõlvade pindade kindlustamine.

Lähtematerjaliks geosünteetide valmistamisel on polüester, polüpropeen, polüetüleen,
polüvinüül, polüamiid jne.
Geosünteetide nagu geovõrk, geomembraanid, geosünteetilised savivahekihid ja geokomposiidid kasutamisel isiklik kogemus puudub, küll aga olen kasutanud erinevaid geotekstiile (lapse liivakasti rajamisel) ning aias katteloore ja peenral tekstiilmultśi.

Geotekstiili paigaldame, kui soovime vältida kahe erineva pinnase segunemist. Neid saab kasutada nt spordi- ning mänguväljakutel, parkide rajamisel - geotekstiil takistabliivale rajatava pinna segunemist liivaga (näiteks vihm uhub tihti lõpuks pealmise katte allapoole ning sedasi hakkab aluspind üles tulema).
Peenarde rajamisel kasutatakse geotekstiile sama moodi - ehk näiteks väheviljakale pinnasele, geotekstiili peale kandes viljakama pinnase, säilib see seal kauem, kui ilma geotekstiilita.
Geotekstiile kasutatakse ka veel murukatuste rajamisel.

Kattekangad

http://tuleleegid.blogspot.com/2012/11/rapina-tore-ja-tegus-koolinadal.html

Aianduslikud kangad on aiapidajale suureks abiks, kui on vaja taimi kaitsta külma ja päikese eest või hoida peenralt eemal umbrohi.

Varjutus ja tuuletõkkekangad
on peenest plastribast kootud võrk, mis hajutab päikesekiirgust ja nõrgendab tuule jõudu. Kasutatakse okaspuude istutusjärgsek varjutamiseks ja varakevadise päikesepõletuse vältimiseks. UV-kindel materjal. Olemas erinevate suurustega, ka dzuudist ja jutest varjutuskotid ja varjutusvõrgud.

Külmakate
ehk pakasekangas on 4-5 mm paksune kerge õhuline materjal, mis kaitseb õrnemaid taimi kõlma ja jäise tuule eest.  meie talvedel, kus kord sajab ja siis külmetab, on seda keeruline kasutada, kuna märg ja vettinud kangase enam sooja ei hoia. targem on see katta mõne vettpidava materjaliga.

Talveloor
on tavalisest katteloorist tugevam ja tihedam ning kaitseb külma eest paremini. See laseb hästi läbi valgust, õhku ning pinnale langenud vee. kuna loorile ie teki seisvat vett, siis loor ei jäätu ning taimed ei jää õhupuudusesse. Loor kaitseb ka kõlma tuule eest. 

Katteloor
on polüpropüleenkuist väga kerge kangas, mis säilitab enda laa kogunenud soojust, laseb hästi läbi valgust ja vett. Seetõttu on loori all soodsam kasvukeskkond ja saak valmib kuni paar nädalat varem. Loor laotatakse otse taimede peale, see ei vaja toestust.

Tekstiilmultś
on polüpropüleenist kerge pinnakattemaerjal, mida paljud kutsuvad ka mustaks peenralooriks. Laseb läbi õhku ja vett. Tänu sellele püsib muld katte all elusana, mis on suur eelis musta kile ees. Tekstiilmultśiga kaetud peenral ei saa kasvada umbrohi. Tumeda kanga all soojeneb muld kiiremini ja püsib sooja ja niiskena. Sellises mullas kasvavad taimed paremini ning istikud juurduvad kiirmeini. Kare pind hoiab eemal teod ja nälkjad.

Peenravaip
on polüpropüleenist pinnakattematerjal, millega on hea takistada soovimatut taimekasvu. Ta on tugev ja vastupidav tallamisele, peab vastu kümmekond aastat. Põimitud kangas laseb läbi vett ja õhku, sellega kaetud pinnas ei muutu elutuks. Sobib maasikapeenra rajamiseks.

Maasikakile
hoiab mullas niiskust ja peenar ei umbrohtu. Tumeda kile all soojeneb muld kevadel rutem, taimede areng on kiirem ning maasikaid hakkab saama umbes nädal aega varem. Kilega kaetud peenral ei määrdu marjad mullaga. puuduseks on see, et tugeva päikesega võib tume materjal kergesti üle kuumeneda ning juured ja viljad saada põletusi, vähese lumega talvel on taimedel suurm oht saada külmakahjustusi. Kile pannakse peenrale taimede istutamise ajal.

Juuretõkkekangas 
on vett läbilaskev jäik kiudkangas, mis ei kõdune ega mädane. Tõkestab puujuurte tungimist selle alla istutatud taimepuhmastesse või lubab taimi istutada ebatavalistesse kasvukohtadesse, näiteks killustikku, kivide vahele või liiva sisse. Ideaalne abivahend turbaaedade rajamisel. Juuretõkkega vooderdatud istutusauk takistab mulla kadumise juurte ümbert ning filtreerib üleliigse kastmis- ja sademetevee. Paigaldamine: puhasta istutusauk juurtest, kividest ja mittevajalikust pinnasest. Aseta juuretõke istutusauku ja venita nurgad paika. Jäta väike serv (~ 2 cm) üle maapinna, et takistada juurte levikut maapinna kaudu.



Kõkkuvõtteks

Arvan, et Eestis on väga  hästi esindatud erinevate  väetiste grupid, vajadusel leiab aednik endale sobiva. Et saada parimat tulemust tuleks kasutada nii orgaanilisi- kui ka mineraalseid väetisi koos   nn üks toetab teist. Hoiduda üleväetamisest! 

Erinevate multśide valik on samuti piisavalt suur. Leidlik aednik saab ka multśe ise teha ning ei pea selleks raha kulutama. Isiklikult olen soetanud endale elektrilise okaspurustaja ning kasutan  peenarde multśimiseks (põhiliselt vaarikate all) ise tehtud oksapuru. Saan lahti tüütutest oksadest, mille põletamine linnas ei ole soovitav, ning hoian kokku raha multśi ostmisel. Samas  kasutan ka hekialuste multśimiseks männikäbisid, mida aias palju, mis komposteeruvad aeglaselt ja on tasuta käes!

Geosünteetide nagu geovõrk, geomembraanid, geosünteetilised savivahekihid ja geokomposiidid kasutamisel isiklik kogemus puudub, küll aga olen kasutanud erinevaid geotekstiile (lapse liivakasti rajamisel) ning aias katteloore ja peenral tekstiilmultśi. Lapse liivakasti geotekstiil toimib siiani hästi: liiv ei segune pinnasega, umbrohi läbi ei kasva ja vihmavesi valgub ära.

Erinevaid kattekangaid pakutakse samuti piisavalt. Hetke perioodil (jaanuar) on ilmselt erinevate aiakaupluste kaupluste valik kesisem nõudluse puudumise tõttu. Isiklikult kasutan palju katteloori nii külmade kaitseks, kui ka maasikatel kaitseks lindude eest. 
Meie kaubaduses pakutakse aiakangaid erinevates väljamõõdetud suurustes, mis peaksid väikeaiapidajatele enam-vähem sobima (nt varjutuskangas1,5x3m; pakasekangas 1,5x2m; katteloor 1,6x5m) kuid suuremates aia- ja ehtuspoodides saab aiakangaid osta ka suurest rullist, täpselt sellises mõõdus mida vajatakse. Rullihind on tunduvalt soodsam!

Kasutatud allikad

Käger, E. Väetamie aias.
http://www.kiirwarren.ee/teenused/geosunteedid/
http://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%A4etis
http://koduaed.balticagro.ee/et/aiav%C3%A4etised/82-kanakaka-graanulid-10l.html
http://www.inkodu.ee/index.php?est/1430/uudised/Mult%C5%A1-on-asendamatu-abimees-umbrohu-torjes
http://mults.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=1212&Itemid=284
http://www.biohaldjas.com/
Laanemäe. M. artikkel internetist Erinevate multiśide head ja vead. http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aialeht/erinevate-multside-head-ja-vead?id=31403395
http://www.gardener.ee/
http://www.viacon.ee/geotekstiilid
http://www.tensar.ee/Systems-Products/TriAx-geogrids-TX/TriAx-TXG-geocomposites
http://www.stifeko.ee/katteloorist1.html
Kurg, K. ajakiri Maakodu artikkel Aiakangad. Jaanuar 2015
http://www.kekkila.ee/products/harrastusaednikele/vaetised/aialubi
http://istutustoodmururajamine.weebly.com/suumlnteetilised-multscaronid.html