Uurimus
Eestis pakutavate väetiste, multśide, geosünteetide, kattekangaste
nende omaduste ja kasutamise kohta
1.Väetised
www.hasselforsgarden.se
Orgaanised
väetised
Tähtsamad
orgaanilised väetised on sõnnik, virts, kompost ja turvas.
Turvast kasutatakse ka loomadele allapanuks ning veetakse seejärel
koos sõnnikuga põllule.
Orgaaniliste
väetiste kasutamise peamiseks eesmärgiks on: mulla huumusvarude
suurendamine, mulla mikrobioloogilise tegevuse parandamine, mulla
rikastamine taimetoiteelementidega. Orgaanilise
väetise (sõnnik, kompostimuld jms) regulaarsel kasutamisel paraneb
mullastruktuur.
Erinevalt
mineraalväetistest viiakse orgaaniliste väetistega mulda ka
mikrorganisme, kes aitavad oma elutegevusega kaasa mulla
parendamisele. Mikroorganismid muudavad toiteelemendid taimedele
kättesadavaks
Orgaanilise
väetisega rikastatud mullas mõjuvad ka lisaks antavad
mineraalväetised paremini, ning neid ei uhuta nii kergesti mullast
vihmaveega välja. Mullas tekib orgaanilise väetise lagunemisel
süsihappegaas, mis on vajalik taimede kasvuks ning suurendab
saagikust.(Kanasõnnik + mereadru) Biolani
Loodusväetis on valmistatud kuivatatud ja granuleeritud
kanasõnnikust. Sellesse on lisatud taimede mikrotoitainete
omastamise tõhustamiseks adrujahu. Väetis sisaldab looduslikul
kujul kõiki põhi- ja mikrotoitaineid, mida taimed vajavad. See
tagab taimedele tugeva kasvu ja rikkaliku õitsemise pakkudes samal
ajal toitu ka mikroorganismidele ja vihmaussidele. Väetis ei sisalda
umbrohuseemneid ega haigusetekitajaid; seda võib turvaliselt
kasutada ka toorelt söödavate köögi- ja juurviljade väetamiseks.
|
Mineraalväetised
Mineraalväetised
koosnevad suures koguses taimedele vajalikest toitainetest.
Mineraalväetisi saadakse maavaradest, aga neid toodetakse ka
tööstuses. Lämmastikuühendeid sisaldavad väetisi nimetatakse
lämmastikväetisteks(N). Neid vajab taim eriti kevadel, et kasvada
kiiresti ja lopsakaks. Hilissuvel vajavad taimed rohkem
kaaliumiühendeid (K) ja fosforiühendeid (P). Suurte saakide saamiseks kasutatakse
orgaanilisi ja mineraalväetisi üheaegselt. Mineraalväetised jaotatakse liht- ja kompleksväetisteks. Viimased sisaldavad kahte või enamat taime põhitoiteelementi (N,P,K, C,O, H, Ca, Mg, S) või mikroelementi (B,Cu, Mo, Zn, Co,jt)
|
Lihtväetistele tuleks eelistada
kompleksväetisi, mis on efektiivsemad. Väetiste doseerimisel peab
alati juhinduma pakendil olevast teabest, samuti taimede vajadustest.
Võib juhtuda, et mingile konkreetsele taimele (nt maasikale) mõeldud
väetis sobib tegelikult ka nt lillede väetamiseks. Mineraalväetiste
mõju taimedele on kiirem võrrelses orgaaniliste väetistega. Mineraalväetiste kasutamisel tuleb arvestada nende mõjuga mullareaktsioonile.
Mineraalväetise valik
kaubanduses on väga lai ja väetiseriiul väga pikk. Sealt
leiab väetisi igale taimele, igaks perioodiks. Väetisi
pakutake erineval kujul, erinevates kogustes. Leida võib
vedelväetiseid, granuleeritud väetiseid, vees lahutuvaid
väetiseid, väetisepulgad (põhiliselt kastutakse toataimede
väetamisel)
Tänapäeval
on väetisetootjad läinud seda teed, et proovivad aiapidaja
valikut teha lihtsamaks eriväetistega, mis arvestvad eeskätt
mingi kindla taimerühma vajadusi. Eriväetistega püütaksegi
viia mulda just nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik
toiteelemente, mida mingi taimerühm vajab.
Soovitatakse
kasutada pikatoimelisi väetisi - väetisi, millest lämmastik
vabaneb järk-järgult, olles taimedele omastatav pikema ja
vältel. See väldib taimede mitmekordset väetamist kasvuajal,
vee reostust, taimede põletust ning piirab pisutki lämmastiku
liigtarbimist.
Oma
aias olen kasutanud mineraalväetisetst aia üldväetist, muru
väetan Muruväetis samblaeemaldajaga, ning sügisel kasutan
tulbisibulate istutamisel Sibullillede istutusväetist.
Väetiseriiuleid
meie kauplustes vaadates võtab väikeajapidaja silmad
kirjuks. Riiulid on lõpmata pikad ja leida võib ilmselt iga
taime jaoks erinevaks perioodiks sobiva väetise.
Samas
kõik saagiga mullast äraviidu vajab taastamist. Eesti
tingimustes tuleks väetada igasuguseid muldi, olgu need siis
suure või kesise toitainete sisaldusega.
Panen
siia kirja milliseid suuremaid väetiste tootjaid ja
maaletoojaid mul õnnestus leida külastades kauplusi
Hansaplant, Hortes, Bauhofi aiaosakond Juhani Puukool;
K-Rauta aiaosakond:, ning otsides internetist, osa
tootjaid/tarnijaid pakub väetisei oma e-poodides.
Kindlasti
on väetiste maaletoojad veel, kes jäid siinkohal mainimata.
Balic
Argo poolt pakutavad Kanakaka graanulid
Väetis
sisaldab looduslikul kujul (graanulid 2-5 mm) kõiki põhi- ja
mikrotoitaineid, mida taimed vajavad. Tagab taimedele tugeva kasvu
ja rikkaliku õitsemise, suurendab saagikust. Parandab
mullaviljakust ja elavdab mullaorganismide tööd.
Palju
pakub orgaanilisi väetisi firma BIOLAN:
Biolani
Loodusväetis
Bolani
Hobusesõnnikuväetis
Biolan
Hobusesõnnikuväetis on kompostitud hobusesõnnikust valmistatud
hügieenne maheväetis. Väetis on kuivatatud ja graanuliteks
vormitud, mistõttu on seda hõlbus ja puhas käsitseda.
Hobusesõnnikuväetis sisaldab kõiki taimede jaoks vajalikke
põhi- ja mikroelemente nende looduslikul kujul. Väetise
kasutamine suurendab mulla huumusesisaldust ja annab toitu ka
pinnase kasulikele mikroorganismidele ja vihmaussidele.
Biolani
Loodusväetis Kartulile ja Juuriviljadele Väetisele on
lisatud kartuli ja juurviljade kvaliteeti parandavat kaaliumi.
Väetis on kuivatatud ja granuleeritud, seega on selle kasutamine
mugav ja kerge. Loodusväetist Kartulile ja Juurviljadele võib
panna otse istutusvakku.
2.
Multśid
http://www.inkodu.ee/index.php?est/1430/uudised/Mult%C5%A1-on-asendamatu-abimees-umbrohu-torjes
Multšimine
ei ole mitte üksnes tõhus umbrohu tõrjumise ja taimede
loodusliku väetamise viis, vaid ka maa harimise ja kompostimise
aeglasem moodus. Mullapinnale laotatud multšikihis
toimuvad põhimõtteliselt samad bioloogilised ja keemilised
protsessid, mis metsakõdus. Erinevalt looduslikest protsessidest
tuleb multšikihi puhul arvestada lähtematerjali iseärasustega.
Multšiks
nimetatakse istutusaladele pandavat 2-7cm paksust materjali kihti,
et ei oleks vaba musta mullapinda, kus umbrohu seeme langeb ja
seal kasvamaks saaks hakata.Lisaks umbrohu levimise tõkestamisele
on multšikiht ka hea niiskusehoidja ja silmale ilusam vaadelda,
kui tegemist on nn. dekoratiivmultśiga taimede all. Multšid
jagunevad kaheks:
· lagunevad
( aja pikku muutuvad ise mullaks) Lagunevaid tuleks siis 2-4aasta
järel uus kiht taas peale panna
· mittelagunevad.
Nende vahelt tuleks aga lehed ja muu praht iga-aastaselt välja
puhastada (harjaga pühkides, imuriga imedes või puhuriga
puhudes).
Lagunevad multśid
on:
Männikoor Pannakse
5cm kihina, on purustatud kujul (peenem ja kallim) ja purustamata
(jämedamad tükid sees ja odavam). Kiviktaimla taimedele mitte
eriti sobiv.
Sõnnik 5-7cm,
kõige sobilikum on hobuse oma, väljas 2-3 aastat lagunenud kujul
ka veise oma. Väga hea väetis taimedele, mis sobib eelkõige
lehtpõõsastele ja püsililledele. Iga 3-4 aasta järel tuleks
kihti uuendada.
Puulehed 5-7cm,
sobilikud on kõikide puude lehed, mõned lihtsalt lagunevad
aeglasemalt (tamm ja kastan). Iga aasta saab sügisel lehti
juurde, mis tagab multšikihi uuenduse.
Niidus
e. niidetud muruhein 5cm, niitmise käigus
saate kogujasse niidust millega saaks katta 1-2 m2 pinda.
Muruniidust kasutada ainult siis, kui muru on umbrohuvaba,
vastasel juhul panete peenrasse umbrohuseemneid ja –tükke, mis
võivad seal kasvama hakata.
Adru 5cm,
juba vanadel aegadel kasutasid mere äärsed elanikud oma mulla
väetamiseks seda mere poolt kaldale uhutud materjali
Põhk 4-5cm,
esmaselt üsna kollakas materjal muutub ajapikku pruunimaks. Peale
teravilja koristamist väga kättesaadav materjal, sobilik
purustatud kujul.
Turvas 5cm,
on kerge materjal, mis tuulega pannes ära võib lennata. Kui
turvas on niiskem, on temaga toimetada mugavam. Hiljem oleks
vajalik lupjamine, et vältida peenarde happelisemaks muutumist.
Saepuru 5cm,
samuti kerge ja tuulega peenardele laialilaotamist teha ei saa.
Algne värvus on kollakas-oranž (natuke ehmatav), mis aja
muutudes pruunimaks muutub. Kuna saepuru tõmbab mullast
lämmastikku lagunedes, siis vajab see istutusala lämmastiku
juurdelisamist (eriti lehtpõõsaste ja püsikute alades,
okaspuudele ei ole lämmastiku lisamine vajalik)
Mittelagunevatest multśidest
võib nimetada:
Liiv
laotada 5-7cm paksuse kihina. Värvuselt on
kollakamat ja valget. Kõikidele taimedele sobilik.
Paekivi
killustik 5cm,
värvuselt hallikas-valge. Saadav erinevate suurustega, peenest
kiviklibust kuni suurte kivitükkidena välja. Sobilik rohkem
kiviktaima aladele. Taimed, kes ei talu lupja, see materjal ei
sobi.
Graniit
killustik 5cm, erinevate värvustega (
kirju on Eesti karjääridest ja odavam, punakas, sinakas, mustjas
on pärit Soomest ja kallim). Läbimõõduga 0,5mm-32mm.
Dekoratiivkivid
ja killustikud 5cm, väga erinevate värvuste
ja suurustega, silmale kena vaadata. Mänguline ja moodne, kuid
paraku üsna kalli hinnaklassiga.
Teokarbid 2-3cm,
mere äärest korjatuna on üsna ajakulukas ja katta sellega saate
väikeseid alasid, kuid väljanägemiselt on vägagi kaunis.
Suuremate koguste hankimisel tuleb olla ettevaatlik, kuna teid
võidakse süüdistada riigi vara riisumises ( sama kehtib ka
merekivide korjamise kohta).
Kergkruus 3-5cm,
kallakuga alale ei sobi, kuna see materjal on ülikerge, siis
hoovihma ajal tõstab ta selle ülesse ja viib ojadena oma kohalt
minema ( näiteks naabri aia muru sisse)
Pilliroog (aeglaselt
lagunev) 5cm, mere või järve äärest korjatud pilliroog
tuleks enne istutusaladele laotamist oksapurustajast läbi ajada.
Lihtsam on seda materjali koguda talvel, jää pealt niites.
Oma
kogemuses olen kasutanud hekialuste multsimiseks
ka männikäbisid (aeglaselt lagunev), ses koduaias on
neid palju ja tasuta ! käes.
Multšimine säästab ka tööaega. Aias kulub vähem väetisi ja kastmisvett. Orgaaniliste jäätmete kasutamine multšina vähendab tunduvalt majapidamises tekkiva prahi kogust, kahandades seega prügivdokulutusi. Seega on multšimine soodus nii aiapidaja tervisele kui ka rahakotile.
3.
Geosünteedid
http://www.viacon.ee/
Geosünteete
kasutatakse nii teetöödes, kui ka aia maastikukujunduses
Geosünteedid
jagatakse:
• geotekstiilid,
- eraldusfunktsioon, millega takistatakse kahte
erinevat pinnast omavahe segunemast
• geovõrgud -
kasutatakse peamiselt teedeehituses (maanteed, raudteed),
ülesandeks on peamiselt ümbritseva pinnase või kivimaterjali
armeerimine.,
• geomembraanid,
- praktiliselt vedelikke mitteläbilaskev materjal - kaasaegne
ja efektiivne moodus reostuse vältimiseks ja/või peatamiseks
(prügilad, bensiinijaamade ehitus jt)
• geosünteetilised
savivahekihid - õhukesed geokomposiitmaterjalid, mis
sisaldavad loodulikku naatriumbetoniitsavi pulbrit ja ühte või
enamat kihti geosünteeti.
geokomposiidid -
materjal, kus ühtseks materjaliks on kokkuliidetud geovõrk ja
tekstiil
Geosünteetide kasutusalad on väga mitmekesised, peamised neist: – pinnase tugevdamine;
– pinnase
veejuhtivuse vähendamine;
– pinnase
veejuhtivuse suurendamine;
– pinnasekihtide
eraldamine;
– nõlvade
pindade kindlustamine.
Lähtematerjaliks geosünteetide valmistamisel on polüester, polüpropeen, polüetüleen,
polüvinüül,
polüamiid jne.
Geosünteetide
nagu geovõrk, geomembraanid, geosünteetilised savivahekihid ja
geokomposiidid kasutamisel isiklik kogemus puudub, küll aga olen
kasutanud erinevaid geotekstiile (lapse liivakasti rajamisel) ning
aias katteloore ja peenral tekstiilmultśi.
Geotekstiili
paigaldame, kui soovime vältida kahe erineva pinnase segunemist.
Neid saab kasutada nt spordi- ning mänguväljakutel, parkide
rajamisel -
geotekstiil
takistabliivale
rajatava pinna segunemist liivaga (näiteks vihm uhub tihti lõpuks
pealmise katte allapoole ning sedasi hakkab aluspind üles tulema).
|
Peenarde
rajamisel kasutatakse geotekstiile sama
moodi - ehk näiteks väheviljakale pinnasele, geotekstiili peale
kandes viljakama pinnase, säilib see seal kauem, kui ilma
geotekstiilita.
Geotekstiile
kasutatakse ka veel murukatuste rajamisel.
|
Kattekangad
http://tuleleegid.blogspot.com/2012/11/rapina-tore-ja-tegus-koolinadal.html
Aianduslikud
kangad on aiapidajale suureks abiks, kui on vaja taimi kaitsta
külma ja päikese eest või hoida peenralt eemal umbrohi.
Varjutus
ja tuuletõkkekangad
on
peenest plastribast kootud võrk, mis hajutab päikesekiirgust ja
nõrgendab tuule jõudu. Kasutatakse okaspuude istutusjärgsek
varjutamiseks ja varakevadise päikesepõletuse vältimiseks.
UV-kindel materjal. Olemas erinevate suurustega, ka dzuudist ja
jutest varjutuskotid ja varjutusvõrgud.
Külmakate
ehk
pakasekangas on 4-5 mm paksune kerge õhuline materjal, mis
kaitseb õrnemaid taimi kõlma ja jäise tuule eest. meie
talvedel, kus kord sajab ja siis külmetab, on seda keeruline
kasutada, kuna märg ja vettinud kangase enam sooja ei hoia.
targem on see katta mõne vettpidava materjaliga.
Talveloor
on
tavalisest katteloorist tugevam ja tihedam ning kaitseb külma
eest paremini. See laseb hästi läbi valgust, õhku ning pinnale
langenud vee. kuna loorile ie teki seisvat vett, siis loor ei
jäätu ning taimed ei jää õhupuudusesse. Loor kaitseb ka kõlma
tuule eest.
Katteloor
on
polüpropüleenkuist väga kerge kangas, mis säilitab enda laa
kogunenud soojust, laseb hästi läbi valgust ja vett. Seetõttu
on loori all soodsam kasvukeskkond ja saak valmib kuni paar
nädalat varem. Loor laotatakse otse taimede peale, see ei vaja
toestust.
Tekstiilmultś
on
polüpropüleenist kerge pinnakattemaerjal, mida paljud kutsuvad
ka mustaks peenralooriks. Laseb läbi õhku ja vett. Tänu sellele
püsib muld katte all elusana, mis on suur eelis musta kile ees.
Tekstiilmultśiga kaetud peenral ei saa kasvada umbrohi. Tumeda
kanga all soojeneb muld kiiremini ja püsib sooja ja niiskena.
Sellises mullas kasvavad taimed paremini ning istikud juurduvad
kiirmeini. Kare pind hoiab eemal teod ja nälkjad.
Peenravaip
on
polüpropüleenist pinnakattematerjal, millega on hea takistada
soovimatut taimekasvu. Ta on tugev ja vastupidav tallamisele, peab
vastu kümmekond aastat. Põimitud kangas laseb läbi vett ja
õhku, sellega kaetud pinnas ei muutu elutuks. Sobib maasikapeenra
rajamiseks.
Maasikakile
hoiab
mullas niiskust ja peenar ei umbrohtu. Tumeda kile all soojeneb
muld kevadel rutem, taimede areng on kiirem ning maasikaid hakkab
saama umbes nädal aega varem. Kilega kaetud peenral ei määrdu
marjad mullaga. puuduseks on see, et tugeva päikesega võib tume
materjal kergesti üle kuumeneda ning juured ja viljad saada
põletusi, vähese lumega talvel on taimedel suurm oht saada
külmakahjustusi. Kile pannakse peenrale taimede istutamise ajal.
Juuretõkkekangas
on
vett läbilaskev jäik kiudkangas, mis ei kõdune ega mädane.
Tõkestab puujuurte tungimist selle alla istutatud
taimepuhmastesse või lubab taimi istutada ebatavalistesse
kasvukohtadesse, näiteks killustikku, kivide vahele või liiva
sisse. Ideaalne abivahend turbaaedade rajamisel. Juuretõkkega
vooderdatud istutusauk takistab mulla kadumise juurte ümbert ning
filtreerib üleliigse kastmis- ja sademetevee. Paigaldamine:
puhasta istutusauk juurtest, kividest ja mittevajalikust
pinnasest. Aseta juuretõke istutusauku ja venita nurgad paika.
Jäta väike serv (~ 2 cm) üle maapinna, et takistada juurte
levikut maapinna kaudu.
Kõkkuvõtteks
Arvan,
et Eestis on väga hästi esindatud erinevate väetiste
grupid, vajadusel leiab aednik endale sobiva. Et saada parimat
tulemust tuleks kasutada nii orgaanilisi- kui ka mineraalseid
väetisi koos nn üks toetab teist. Hoiduda
üleväetamisest!
Erinevate
multśide valik on samuti piisavalt suur. Leidlik aednik saab ka
multśe ise teha ning ei pea selleks raha kulutama. Isiklikult
olen soetanud endale elektrilise okaspurustaja ning kasutan
peenarde multśimiseks (põhiliselt vaarikate all) ise
tehtud oksapuru. Saan lahti tüütutest oksadest, mille
põletamine linnas ei ole soovitav, ning hoian kokku raha multśi
ostmisel. Samas kasutan ka hekialuste multśimiseks
männikäbisid, mida aias palju, mis komposteeruvad aeglaselt ja
on tasuta käes!
Geosünteetide nagu geovõrk, geomembraanid, geosünteetilised savivahekihid ja geokomposiidid kasutamisel isiklik kogemus puudub, küll aga olen kasutanud erinevaid geotekstiile (lapse liivakasti rajamisel) ning aias katteloore ja peenral tekstiilmultśi. Lapse liivakasti geotekstiil toimib siiani hästi: liiv ei segune pinnasega, umbrohi läbi ei kasva ja vihmavesi valgub ära.
Erinevaid
kattekangaid pakutakse samuti piisavalt. Hetke perioodil (jaanuar)
on ilmselt erinevate aiakaupluste kaupluste valik kesisem nõudluse
puudumise tõttu. Isiklikult kasutan palju katteloori nii külmade
kaitseks, kui ka maasikatel kaitseks lindude eest.
Meie
kaubaduses pakutakse aiakangaid erinevates väljamõõdetud
suurustes, mis peaksid väikeaiapidajatele enam-vähem sobima (nt
varjutuskangas1,5x3m; pakasekangas 1,5x2m; katteloor 1,6x5m) kuid
suuremates aia- ja ehtuspoodides saab aiakangaid osta ka suurest
rullist, täpselt sellises mõõdus mida vajatakse. Rullihind on
tunduvalt soodsam!
Kasutatud
allikad
Käger,
E. Väetamie aias.
http://www.kiirwarren.ee/teenused/geosunteedid/
http://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%A4etis
http://koduaed.balticagro.ee/et/aiav%C3%A4etised/82-kanakaka-graanulid-10l.html
http://www.inkodu.ee/index.php?est/1430/uudised/Mult%C5%A1-on-asendamatu-abimees-umbrohu-torjes
http://mults.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=1212&Itemid=284
http://www.biohaldjas.com/
Laanemäe.
M. artikkel internetist Erinevate multiśide head ja vead.
http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aialeht/erinevate-multside-head-ja-vead?id=31403395
http://www.gardener.ee/
http://www.viacon.ee/geotekstiilid
http://www.tensar.ee/Systems-Products/TriAx-geogrids-TX/TriAx-TXG-geocomposites
http://www.stifeko.ee/katteloorist1.html
Kurg,
K. ajakiri Maakodu artikkel Aiakangad. Jaanuar 2015
http://www.kekkila.ee/products/harrastusaednikele/vaetised/aialubi
http://istutustoodmururajamine.weebly.com/suumlnteetilised-multscaronid.html
|
